Reisikalender

Nostalgiaõhtud Rootsi kruiisil  

Millal? 5.–6. november esinemised. Reis 5. – 7.november
Kus? Tallinki kruiislaeval Baltic Queen 
Kes? Reet Linna koos saatebändiga ja ansambel Laine 

Tallinnast väljub  Tallinki laev D-terminalist 18:00. Kohal olla u tund varem. Stockholmi saabub järgmisel päeval kell 10:30. Vaba aeg linnas. Õhtul väljub laev 17:30 ja saabub Tallinna järgmisel päeval 10:45.  Sügisene tähesära toob Sinuni kaks unustamatut peoõhtut keset Läänemerd! Baltic Queeni pardal astuvad lavale armastatud artistid ja laev täitub muusika, nostalgiast pakatavate emotsioonide ja rõõmsate mälestustega. 
  See erikruiis on loodud neile, kelle süda tuksub vanade heade aegade taktis – tuntud ja armastatud laulude ning soojade hetkede saatel. 

Meelelahutus pardal  

Kahel järjestikusel õhtul ootab Sind hoogne programm. Üheks õhtu tipphetkeks on unustamatu „Laulame koos Reet Linnaga“, keda saadavad Are Jaama ja Tõnu Raadik. Teiseks astub lavale armastatud ansambel Laine – just sellel kruiisil möödub 65 aastat ansambli loomisest. 
   Meeleolu hoiab kõrgel ka meie oma energiline laevabänd. Lisaks saad nautida kahte säravat show’d, osaleda lõbusas bingos ning proovida õnne loteriis, kus ootavad ahvatlevad auhinnad. 

  Söök ja jook pardal  
Lase merel ja muusikal end kanda, naudi legendaarset Rootsi laua bufeed või proovi à la carte-restoranide hõrke maitseid. Toidukorrad bufees osta ette, sest just siis on Sulle hinnad kuni 15% soodsamad.  
   Lauabroneeringu laeva à la carte-restoranides Grill House, Aleksandra ja The Chef Kitchenis soovitame teha laevapiletite ostmisel. Kohtade arv on piiratud.   

  Elamus algab 45 eurost 

Kruiis reisijale kaheks ööks neljases kajutis alates 45 € 
Kruiis reisijale kaheks ööks neljases kajutis koos hommiku- ja õhtusöökidega alates 160 € 

  Meenutame armsaid lugusid ja loome koos uusi mälestusi!

Tellimiseks anna teada oma soovist, mitu inimest on, laste puhul kindlasti vanused, kajuti eelistus (2/4-kohal), söögisoov.
Kirjuta  estreisid@neti.ee   tel 55512921

                  1.advendipüha Kärstna mõisas 30.novembril, 2025

Tartust väljasõit kell 09:30 Turu tn McDonalds’i parklast.

Kärstna mõis  loodi 1678. aastal naabruses paikneva Helme mõisa maadest eraldamisega. 1740. aastast kuni 1919 aset leidnud võõrandamiseni kuulus mõis Anrepite aadliperekonnale ning viimane võõrandamiseelne omanik oli Konrad von Anrep.
Mõisa kahekorruseline peahoone on ehitatud mitmes järgus. Tema vanim osa on 18. sajandi lõpu kahekorruseline varaklassitsistlik ehitis. 1900. aasta paiku lisati sellele algsega risti paiknev teine tiib, mis tegi hoone endisest pea poole suuremaks. Kogu hoonele anti selle ümberehitusega juugendlik väliskuju. Oma praeguse näo sai Kärstna mõisasüda üle-eelmisel sajandivahetusel, kui noor mõisahärra Kurt von Anrep mõisa juhtimise enda peale võttis. 1924- 2014 tegutses mõisas kool. 
Säilinud on ka mitmed kõrvalhooned, kuid erinevalt peahoonest on neist enamus ümber ehitatud.
Mõisasüdamest poolteist kilomeetrit läänes asub 136 meetri kõrgune Kärstna mägi, ümbruskonna üks kõrgemaid paiku, millelt avaneb avar vaade ida suunas kuni Vooremaa küngasteni. Anrepid rajasid mäe tippu oma perekonnakalmistu koos kabeliga. Peaaegu lagunenud kabeli on taastanud Kabelimäe talu ettevõtlik perenaine Külli Kuldkepp.  
1844. aastal püstitati kabeli lähedusse 1807. aastal Preisi-Prantsuse sõjas Mohrungeni lahingus hukkunud kindralleitnant Heinrich Reinhold von Anrepile malmlõvi kujuline mälestusmärk (Anrepi lõvi), mille on modelleerinud saksa skulptor Christian Daniel Rauch. Lõvikuju on identne mõne Münsteris ja Lübeckis säilinud lõvimonumendiga ning valatud Berliini kuninglikus valukojas. 2006. aastal lõhuti lõvifiguuri üks tagakäppadest, mille 2007. aastal taastas skulptor Paul Uibopuu.

Mõisaomanikest tuntuim on olnud kindral Reinhold von Anrep, kes on ka pargi rajajaks. Park ja alleed on looduskaitse all. Pargis on kolm väikest allikatoitelist tiiki, mis on truupide kaudu ühendatud. Kunagi oli igal tiigil oma otstarve: üks neist oli ravitiik sõiduhobuste jalgade raviks, teine kalatiik, kus kasvatati karpkalu ja võeti jääd jääkeldri jaoks, ning kolmas mõisarahva suplustiik. Kolmnurkne park on umbes 10 ha suur. Legendi järgi jalutas mõisahärra pargis isikliku lõviga. Kabelimäel on ka kabel- uks on avatud ja küünlad põlevad. Astume sisse ja kabel räägib oma loo. Kabeli taastamisel leiti põranda alt tinakirstud- kohalik mees oli need segasetel aegadel matnud hauarüüstajate eest liiva ja kruusa alla. Praegugi on kirstud konserveeritult kabeli all. 2010- 2013 eraalgatuslikult taastatud kabelis puhkab ka algselt kalmistupostamendil olnud, kuid 50 aastase rännaku teinud marmorlaps- see on perekonnakalmistu vanim kuju aastast 1838, mille autor on teadmata.  Ekskursioon u 1,5h. 

Advendilõuna prae, koogi ja kohvi/teega.

Esineja toob muusikalist külakosti ja selleks on seekord  Vanemuise Teatri lavastaja, näitleja, helilooja ja muusik Priit Strandberg.
Teame teda arvukatest teatrietendustest ja muusikalistest suvelavastustest “Kremli ööbik” – noor Jaak Joala,  “Ada. Rääkimata lugu” – Nisu Uno, Kaljo Kiisk, “Rohelised niidud”- Eri Klas.  

Hiljemalt 14.00 hakkame tagasi sõitma.

Reisi hind 85 eurot sisaldab bussisõitu, mõisa- ja pargiekskursiooni, advendilõunat ja muusikalist kontserti 

Reisi korraldab: Est – Reisid OÜ   tel 55512921

Tellimine estreisid@neti.ee

Reisikavad www.estreisid.ee/reisikalender

Teatrireis Rakverre. Ingvar Bergmanni „Sügissonaat“  ja Rehbinderi aadlielamu  19.12.2025

Tartust sõidame välja kell 15:00 Turu tn McDonalds`i parklast.
Näituse paik – krahv Rehbinderi aadlielamu – on ka ise vaatamisväärsus, kuna renoveerimistööde käigus leiti hoonest Rakvere seni vanimad maalingud.
Rakveres Rehbinderi majas on alates 28. juunist 2024 avatud Eestis ainus omataoline mööbliajaloo näitus „Toolile nõjatudes. Luksust ja lihtsust keskajast Lutherini”. Näitus pälvis Tartu Kammivabrikus toimunud Eesti Muuseumide Aastaauhindade galal aasta püsinäitus 2024 tiitli ja tõi koju Tiiu Kirsipuu loodud Muuseumiroti.
Ruum meie ümber muutub pidevalt, sõltudes maitsest, moest, eluviisist. Siiski on säilitatud mõningaid mööbliesemeid. Eriti toole. Sel näitusel heidame pilgu valikule ajaloolisele mööblile alates keskajast kuni Lutheri mööblivabriku sünni ja tööstusliku tootmise alguseni. 
   Mööblimuuseumis eksponeeritakse Virumaa Muuseumide mööblikogu kõige väärtuslikumaid esemeid, kuid näha saab museaale vähemalt 15 erineva muuseumi või kollektsionääri kogudest. Mõnda näitusele jõudvat eset ei ole siinmail üle poole sajandi nähtud. 
   Eriliste esemete hulka kuulub näituse peakuraatori Viljar Visseli valikul veel enne avasündmust oma tõelise vanuse paljastanud luksuslik serveerimiskapp credenza, mille valmistamisaeg ulatub tagasi 15. sajandi keskpaika. Kapi nimi vihjab usaldusele, kuna algselt pandi kapile toit, mida teener pidi enne serveerimist maitsma, et välistada mürgitamist. Näha saab Eesti mõisatest pärinevat mööblit. Näiteks perekond von Nolckenitele kuulunud erinevaid toole, mis olid kasutusel Alatskivi mõisas ja laenutatud näitusele Lüneburgis asuva Ostpreußische Landesmuseumi kogust. Eksponeeritud esemete hulgas on toole, millel on istunud Mustpeade vennaskonna liikmed, krahvid ja vürstid kui ka linnakodanikud.
    Igas näituseruumis tutvustame ajastut üldisemalt ja selle seost ühiskonnas toimuvaga ning oluliste uuendustega olmekultuuris. Meeleolu aitavad luua ka toonaste inimeste mälestusi mõne mööblieseme või interjööri kohta, mis annab edasi suhet kodus olevate esemetega.

“Järgmisel hommikul näidati mulle kogu sealset elamist, ilusad ruumid täidetud vana hinnalise mööbliga. Kogu see kraam oli aga segamini: nii oli imekaunis, ampiirstiilis medaljonidega kaunistatud tuba täis mööblit á la Jacobe, kuna teised ruumid olid pilla-palla sisustatud ampiir- ja biidermeiermööbliga“ [—] „Kas neid tube ei saaks veidi teistmoodi sisustada, ümber seada?” küsisin oma sõbranna Dorise käest tasakesi. „Kui imeilus võiks teie majas siis välja näha!”
„Mis sa nüüd,“ sain talt vastuseks, „see on täiesti välistatud! Nii on siin alati seisnud ja nii saab ka edaspidi seisma, ja keegi ei tohi midagi puudutada.”
/Baltisaksa kirjaniku Monika Hunniuse mälestused Uue-Suislepa mõisast 1870. aastatest./
 Mööbli, eluolu ja ruumikujunduse mõjust elukeskkonnale saab põhjalikumalt lugeda Uue-Suislepa mõisa lugu käsitlevast artiklist ja ka need, kes meiega 30.augustil Uue – Suislepa mõisat külastavad!

Kell 19.00 toimub etendus „Sügissonaat“. Pärast seitsmeaastast eemalolekut sõidab Charlotte, edukas rahvusvaheline kontsertpianist, tagasi kodumaale, et kohtuda taas oma tütre Evaga, kellest on saanud väikelinna pastoriproua. Kahe naise suhe on keeruline – pianistikarjääri nimel ohverdas Charlotte emadusega kaasnevad kohustused. Külaskäik avab minevikuhaavad uuesti, jällenägemist varjutavad etteheited ja eneseõigustused, vastastikuse läheduse vajadus paneb ema ja tütre teineteist kordamööda otsima ja tõrjuma. „Sügissonaat” valmis kõigepealt filmina 1978. aastal; Charlotte tegelaskuju prototüübiks oli Ingmar Bergmani eksabikaasa, eesti päritolu rootsi pianist Käbi Laretei. Hiljem on teost palju mängitud ka teatrilavadel. „Sisemises plaanis taandub kõik muidugi armastusele: armastuse olemasolu ja puudumine, armastuse igatsus, armastuse valed, moondunud armastus ja armastus kui meie ainus võimalus ellu jääda.” – Ingmar Bergman
Esietendub detsembris 2025 Rakvere Teatri väikses majas. 15 min peale etenduse lõppu kojusõit.

Reisi hind: 57 eurot (sõit + teatripilet. Kohad 1.,2.,3. rida)
Piletite viimane väljaostmise kuupäev on 15.oktoober või niikaua, kui neid jagub.
Lisatasu eest: Rehbinderi maja külastus kohaliku giidiga

Reisi korraldaja: Est – Reisid OÜ  tel 55512921  estreisid@neti.ee www.estreisid.ee/reisikalender

Suvelavastus „Vihmana ma sajan. Vendade Urbide lugu“  Palmse mõisas  17.juulil 2026

Tartust väljasõit kell 15:30 Turu tn McDonalds’i parklast. 

Palmsesse jõudes võite külastada härrastemaja (2025.a hinnad: pilet kohapealt ostes 10€/pensionär ja 12€/tavapilet). 1923. aastal jagati Palmse mõisa maad asundustaludeks ning mõisasüda oli kuni II maailmasōjani Kaitseliidu kasutada, sel ajal hävis 1830-ndatel aastatel ehitatud tiibhoone. Võsul tellisevabrik ja Oruveski Lauatööstus jäid pärast maareformi Pahlenite omandisse, kes need omakorda välja rentisid. Tellisevabrikus valmistati telliseid kuni 1933. aastani. Pärast II maailmasōda oli mõis suvelaagri paigaks pioneeridele. 1971. aastal asutati Lahemaa Rahvuspark ja peagi alustati ka mõisa korrastamist. Palmse oli esimene mōis Eestis, mis taastati koos kōigi mōisasüdamesse kuuluvate hoonetega, andes sel viisil hea ülevaate ühest Eestimaale läbi sajandite iseloomulikust mōisast. Restaureerimistööd toimusid aastail 1975 – 1985, nende käigus avastati ja taastati ka seinamaalingud. Ennistatud mõisamaja avas oma uksed 1986. aasta suvel.

* Mõisa park on avatud alates kella 17:30-st, etenduse alale pääseb alates kella 18:15-st.
* Kohapeal on avatud kohvikud ja toitlustuse ala (alates kell 17:30), kus saab tasuda nii sularahas kui kaardiga.

Muusikaline lavastus „Vihmana ma sajan“ jutustab Vendade Urbide seni rääkimata loo.
See on nii pisarateni naljakas, kui ka sügavalt dramaatiline ja kohati nii uskumatu, et reaalsus muutub absurdsuseks ja vastupidi.
Autor – Toomas Uibo
Lavastaja – Andres Puustusmaa
Kunstnik – Liina Keevallik
Muusikajuht – Rain Rämmal
Lummavalt ilusa muusika saatel tulevad lavale armastatud näitlejad – Hele Kõrve (Linnateater), Raivo E. Tamm, Jan Ehrenberg (Linnateater), Piret Kalda (Linnateater), Priit Volmer (RO Estonia), Andres Puustusmaa, René Soom (RO Estonia) jt.
       Vennad Urbid on Eesti kultuuriloo üks võimsamaid maamärke. Nii hästi kui Tarmo ja Toomas Urbi hääled ning tämbrid imelises muusikas kokku kõlasid, ei leidu meie muusikaajaloos vastet. Eestimaa jaoks murdelistel 80-ndatel aastatel, ei jätnud vendade laulud mitte kedagi külmaks. Paljudel, kes suvel õpilasmalevasse läksid või niisama lõkke ääres kitarri tinistasid, kumasid peas sellised Urbide viisid nagu „Imeline laas“, „Kuulaul“, „Moosi ja teed“, „Autoportree“ jt. Need on tähenduslikud lood paljude inimeste jaoks. Vendade tohutu populaarsus ei meeldinud aga võõrale võimule, sest nad esindasid kõike muud kui tüüpilist nõukogude noorust. Nii tuli taluda pidevat tagakiusamist, arreteerimisi ja vangistusi kuni tapmisähvardusteni välja. Tohutu menu eest tuli maksta meeletut lõivu oma isikliku elu ning vabaduse arvelt, aga sellest ei teadnud publik peaaegu et midagi.
      Muusikaline lavastus „Vihmana ma sajan“ jutustab Vendade Urbide seni rääkimata loo. See on nii pisarateni naljakas, kui ka sügavalt dramaatiline ja kohati nii uskumatu, et reaalsus muutub absurdsuseks ja vastupidi. Aga sellest kõigest tuli 80-ndatel vaikida. Inimeste vaikima sundimine võimude poolt on meie nooremale põlvkonnale arusaamatu, kuid seda olulisem on seda mäletada, ära tunda ja teha kõik selleks, et need ajad enam kunagi meile tagasi ei tuleks. Aga kas see õnnis vabadus ja oma riik on ikka täpselt selline, millest vennad 40 aastat tagasi unistasid?
2025. aasta suvelavastus „Vihmana ma sajan“ on omamoodi jätk Ott Kiluski ja Toomas Uibo poolt kirjutatud ülipopulaarsele muusikalisele lavastusele „Minul on vari“, mida käis Palmses aastatel 2022-2023 vaatamas üle 15 000 külastaja. Kohad 13 – 15 rida.   Kestus kell 19:00-22:00 (1 vaheaeg 45 min). 15 min peale etendust kojusõit.

Reisi hind: bussisõit koos teatripiletiga  1.reas  94€ (7 kohta).
                                                                                14.-15. reas 85€ (28 kohta)

Hind kehtib kuni 28.veebruarini 2026 või seni, kuni kohti jätkub.

Reisikorraldaja: Est – Reisid  OÜ  tel 55512921 estreisid@neti.ee    www.estreisid.ee

                                      Muusikaline suvelavastus „BASKIN“  26.07.2026

Tartust väljasõit kell 17:00  Turu tn McDonalds’i parklast.

Enne etendust natuke vaba aega, kas nautida Kiidjärve ääres loodust või einestada.

Kell 19:00 etenduv muusikaline lavastus „Baskin“ on lugu Eesti estraadikuningast EINO BASKINIST, kes painutas kõiki ette antud piire. Baskin oli ainulaadne draamanäitleja, koomiku maski taha peitunud kirglik melanhoolik, kelle elulukku mahub kaks vanglakaristust, kolm abielu, lugematu hulk armukesi ja tuhandeid tunde estraadi- ja teatrilavadel Tallinnast Sahhalini saareni ja tagasi. Lisaks oma enda teatri asutamine ja elushoidmine läbi erinevate ajastute, riigikordade ja inimsuhete.

Lavastus viib vaataja kulisside taha pöördelisel ja vastuolulisel ajastul, kui rambivalguses särasid Eesti teatri legendid: Jüri Järveti kohmetusse tagasihoidlikkusse peidetud metsik vaim, Ita Everi peen täpsus nii elus kui laval, Georg Otsa laul, mis osutus ahistavast ajastust ja raudsest eesriidest võimsamaks ning muidugi Voldemar Panso, kelle elulistel näidetel põhinev teatriõpetus elab tänaseni. Need ja paljud teised suured isiksused on saanud tegelasteks meie loos, kellega Baskini tee ühel või teisel põhjusel ristub.

Eino Baskini elu oli nagu sõit Ameerika mägedel; jumaldamisest maha salgamiseni, pöörasest edust täieliku laostumiseni ja kirglikust armastusest haiglapalatini. Kuid just nagu kass, maandus Eino alati käppadele, rabeles end välja kõige lootusetumatest olukordadest ja seda kõike ainult ühel põhjusel – et kohtuda teiega, kallis publik!

See on helge ja nukker, kirglik ja huumorit täis lugu mehest, kes armastas teatrit, naisi ja huumorit ning elab publiku südames tänaseni.

Autorid: Ott Kilusk, Tarmo Kiviväli, Maarek Toompere, Marko Matvere

Lavastaja: Marko Matvere

Teksti autor: Ott Kilusk

Kunstnik: Karmo Mende

Koreograaf: Liisi Org

Osades: Mait Malmsten, Ester Kuntu, Sepo Seeman, Jan Uuspõld, Priit Strandberg, Birgit Sarrap, Peeter Oja, Kalle Sepp, Marianne Leibur, Mart Toome, Liina Tennosaar  jt.

Korraldajal on õigus teha muudatusi etenduse koosseisus.

 Etendus kestab 3 h koos vaheajaga. 15 min peale etenduse lõppu kojusõit.

Kohad   4 – 5 rida.

Hind: 85 eurot kuni 05.08.2025
             92 eurot

Hinnas sees: bussisõit ja etenduse pilet

Reisikorraldaja: Est – Reisid OÜ   tel 55512921   estreisid@neti.ee 

                                                                      Reisiprogrammid www.estreisid.ee/reisikalender