Reisikalender

SIGULDA  taimeparaad  01.05.2026

Tartust väljasõit kell 7:00 Turu tn McDonaldsi ja kütusetankla vahelisest parklast. Teepeal pealetulemise võimalus.

Siguldas  toimub igal kevadel taimeparaad, uhke lillelaat ja selle populaarsus aina kasvab! Siia tullakse nii lähemalt kui kaugemalt. Kes lihtsalt kaunist kevadeilma nautima ja päris kirglikud taimehuvilised, kes siit kindlasti midagi meelepärast kaasa ostmiseks leiavad. Lisaks saab siit uusi mõtteid ja inspiratsiooni ka oma aia kujundamiseks.  Igal aastal on siin eelnevatest aastatest rohkem pakkujaid ja ka külastajaid. Sissepäästasuta. Külastusaeg u 3h.

Laadal pakutakse suures valikus erinevaid iluaia taimi, marjapõõsaste ja viljapuude istikuid. Kuna suur osa siin müüdavatest taimedest on Lätis aretatud, siis nende vastupidavus meie kliimas kasvamiseks on oluliselt parem kui näiteks Hollandist toodud taimedel. Lisaks taimede müügile toimub laadal mitmeid erinevaid üritusi. Siit ei puudu ka kauni käsitöö- ja kohalike maitseelamuste pakkujad. 

Sigulda asukoht kauni looduse keskel on juba ise nägemist ja kogemist väärt.  Kehakinnitust pakutakse nii laadal kui lähiümbruse mõnusates kohvikutes ja restoranides. On ka piisavalt aega, et sisse põigata Sigulda Uude Lossi (pääse lisatasu eest) või kaunisse kirikusse. Soovi korral võimalik teha nostalgiline kondlisõit (lisatasu) või tiir nostalgilisel vaaterattal (lisatasu).  

Tagasiteel kaubanduskeskuse külastus Valmieras. Külastusaeg u 1h.

Reisi hind: 39€ tasumisel kuni 15.02.26

                      49€ al. 16.02.26

Hinnas sees: bussisõit ja reisisaatja teenus

Reisikorraldaja: OÜ Est – Reisid tel 55512921  estreisid@neti.ee   www.estreisid.ee/reisikalender

                                 Nartsissid ja mõisad Emadepäeva eel  09.mail 2026

Tartust väljasõit kell 9:00 Turu tn McDonaldsi parklast.

Adavere mõis. Adavere mõisat on esmamainitud 17.sajandi 2.poolel. 16.-17. sajandil kuulus Adavere Põltsamaa lossile, mis Kesk-Eesti tähtsa keskusena haldas ümbritsevaid maid ja külasid. Massiivne paekivist peahoone ehitati 1892-1893. Mõisakompleksi kuuluvad ka 19. sajandi lõpul ehitatud kõrvalhooned – töölistemaja ja ait-kuivati. Mõisapark (1740-ndad) oli omal ajal üks Eesti esinduslikumaid, kuid sellest hiilgusest ei ole eriti palju alles jäänud. Küll on aga Eestis ainuke kiiruisu ovaal, kus treeninud ka Saskia Alusalu. Tänapäeval asub hoones Adavere Põhikool, lasteaed, raamatukogu ja Adavere Mõisa Selts MTÜ.
     Udeva külas Järva vallas on algamas samm-sammuline teekond ühe unustatud mõisa taaselustamiseks. Udeva mõisa abihoone kavandatav korrastamine on osa laiemast ettevõtmisest, mille eesmärk on hoida ja väärtustada ajaloolist pärandit ning anda sellele uus elu koos kohaliku kogukonnaga. Kui Türil hakkab järve ääres kasvavatelt kirsipuudel tasapisi roosa õitevaht närtsima ja pudenema, siis Järva vallas asuva Udeva mõisa pargis puhkeb tuhandeid nartsisse, mille peenar moodustab omalaadse, puude vahel lookleva kuldkollase jõekese. Udeva mõisahoone, mis asub Norra mõisa naabruses Koeru külje all, pole küll suutnud ajahambale hästi vastu pidada, ent selle pargis on kahtlemata ilusaim ja lummavaim nartsissipeenar, mida maakonnas nähtud. Seal on üle 13 000 nartsissisibula maha istutatud. Meid ootab mõisahärra Kaarel, kes omi valdusi tutvustab ja mõisa ajaloost räägib.
    Koigi mõis. Liivi sõjale järgnevalt läksid Koigi maad Rootsi valdusse. 1616.a andis Rootsi valitsus Koigi maad tähtajatuks kasutamiseks Jürgen Krüdener v. Rosenbeckile, kes rajas siia ka mõisa.
Mõisa baroksete tunnustega varaklassitsistlik kivist peahoone valmis 1771. aastal Johann Adam von Grünewaldt’i ajal. 1806-1812 toimus härrastemaja põhjalik ümberehitus ning valmisid selle aiapoolsed tiivad. Tänapäeval on peahoone võrdlemisi suuremahuline, taandatud U-kujulise põhiplaaniga. 1757.a rajas Johann Adam von Grünewaldt oma mõisa küladesse talurahvakoolid, seda aastat loetakse ka hariduselu alguseks Koigis ehk siis haridust on siin saadud juba üle 260a.
Teine oluline uuendus millega siinne mõisnik on silma paistnud pärineb aastast 1825, kui Otto Magnus von Grünewaldt ühe esimese mõisnikuna Eestis loobus oma mõisas teorendist ja rakendas mõisapõldudel palgasulaseid. Alates 1920. aastast on mõisas kool, mille tarvis rajati 1964.a härrastemajale juurdeehitus.
Aruküla mõisa kujunemine. 29. novembril 1613 anti Arukülast, mis keskajal oli olnud üks Vao vakuse koosseisu kuulunud külasid, kolm adramaad kellelegi Hinrich Gerstenbergile tasuks tema sõjaväes teenimise eest. On tõenäoline, et see Gerstenbergi valdus saigi tulevase mõisa tuumikuks. Arvatavasti oli mõis Arukülas juba olemas, kui 1635. aastal kinkis kuninganna Kristiina Mäo mõisa väepealik Lennart Torstensonile, siis kuulus selle koosseisu ka Aruküla.
Pärast Lennart Torstensoni surma päris Aruküla tema teine poeg krahv Anders Torstenson. 12. juunil 1669 müüs Torstenson Aruküla ja Mäo mõisa 35 000 riigitaalri eest ära. Ostjad olid kindral Hans von Fersen ja Järvamaa mõisnik Franz von Strassburg. Mõisad ei jäänud aga ühisvaldusesse kauaks, need jagati peagi. Fersen sai endale Mäo, Aruküla jäi Strassburgile. Seoses selle tehinguga ongi Arukülat esmakordselt mainitud mõisana aastal 1669.
Aastasadade jooksul on Arukülal olnud mitukümmend omanikku ja valdajat. Neist on olnud pikemaajalised omanikud Knorringite ja Tollide suguvõsad. Tollid olidki viimased omanikud kuni mõisa riigistamiseni 1920. aastal. Samal aastal asus sinna kool. Säilinud on ka von Tollide kabel.

Reisi hind 59 eurot (bussisõit, teepealne reisisatja teenus ja lõuna)
Lisatasu eest külastatavad kohad koos kohlike giididega (hinnad selguvad)

Reisikorraldaja: OÜ Est – Reisid  tel 55512921  estreisid@neti.ee www.estreisid.ee/reisikalender

                                              Pärnu teatrireis. „ARKAADIA“ 21.05.2026

Tartust väljasõit kell 15:30 Turu tn McDonaldsi parklast.  Sõidame Imavere kaudu. Teepeal saab ühineda.

„Me pillame maha ja samas korjame üles. Nagu rändurid, kes kõike käe otsas peavad tassima. Ja selle, mis meie käest pudeneb, korjavad taganttulijad üles. Rongkäik on väga pikk. Me sureme teel. Aga on vaid see üks ja ainus tee. Nii et midagi ei lähe kaotsi.”

Geeniused ja geomeetria, afäärid ja aiandus, kirjandus ja kaoseteooria. Maalilises inglise maamõisas põimuvad kaks ajastut – 19. sajandi algus ja tänapäev. Ühes neist esitab noor erakordse mõistusega neiu oma koduõpetajale küsimusi, millele maailm pole veel valmis vastama; teises püüavad kaasaegsed teadlased aegade aardeid otsides ja dešifreerides kõrvaldada valgeid laike kirjandusloo kaardilt. Kuidagi on kõige sellega seotud ka aurumasinad ja arvutid, daaliad ja tantsupidu, lord Byron ja riisipuding, üks ahvihammustus ning loomulikult ka armastus ja algebra.

Tom Stoppardi teravalt vaimukas ja liigutav näidend balansseerib teaduse ja poeesia, ratsionaalsuse ja kirglikkuse, ajaloo ja oleviku vahel ning toob meieni loo igatsusest mõista maailma – ja inimest selle sees.

Esietendus toimus Endla Teatri Suures saalis  25. oktoobril 2025, kestus koos vaheajaga 3h 40 min.

Lavastaja Elmo Nüganen.

Näitlejad
Sonja Nüganen, külalisena – Thomasina Coverly, Ott Raidmets – Septimus Hodge
Andrus Vaarik – Jellaby, ülemteener, Meelis Rämmeld – Ezra Chater
Enn Keerd – Richard Noakes, Carita Vaikjärv – leedi Croom, Ago Anderson – kapten Brice
Saara Nüganen – Hannah Jarvis, Fatme Helge Leevald – Chloë Coverly
Märt Avandi, külalisena – Bernard Nightingale, Nils Mattias Steinberg – Valentine Coverly
Tair Tiitus, külalisena – Gus Coverly; Augustus Coverly

15 min peale etenduse lõppu kojusõit.

Reisi hind: 49€ (bussisõit koos teatripiletiga)

Reisikorraldaja: OÜ Est – Reisid tel 55512921   estreisid@neti.ee      
                                                                  www.estreisid.ee/reisikalender

Estonia teatri külastus. ORPHEUS PÕRGUS 7. juunil 2026                             
                                                Offenbachi operett

Tartust väljasõit kell 11:00 Turu tn McDonaldsi parklast.

Tallinna jõudes natuke vaba aega enne etendust  ja kell 14:30 olge hiljemalt teatrimajas, sest etendus algab kell 15:00.

Kuldne õhtu, kus muusika seljatab kõik Eurovisiooni hitid!

Offenbachi rütmikas ja fantaasiarikas muusika koos lauludega, mis võiksid tänapäevalgi seljatada kõik Eurovisiooni hitid, tekstiautorite Hector Crémieux’ ja Ludovic Halévy vaimukus ning puändirikkus ja võimalus pakkuda publikule nauditavat vaatemängu on toonud kuratliku operetikomöödia „Orpheus põrgus“ ikka ja jälle mängukavva.

Esietendus Rahvusooperis Estonia 30. septembril 2022 Eesti keeles, eesti ja ingliskeelsete subtiitritega. Kestus 2 h 45 min, üks vaheaeg.
Soovituslik vanus 12+ 

Muusikajuht: Arvo Volmer
Dirigendid: Kaspar Mänd, Jaan Ots 
Lavastaja: Liis Kolle

Offenbachi rütmikas ja fantaasiarikas muusika koos lauludega, mis võiksid tänapäevalgi seljatada kõik Eurovisiooni hitid, teksti autorite Hector Crémieux’ ja Ludovic Halévy vaimukus ning puändirikkus ning võimalus pakkuda publikule nauditavat vaatemängu on pannud operetti „Orpheus põrgus“ ikka ja jälle kavva võtma. 

Kes on see pagana Orpheus ja miks mind peaks huvitama see, mida ta põrgus tegi või ei teinud ja kuidas ta sinna üldse sattus? Samas, põrgu on ju omamoodi huvitav, koht, kus tõenäoliselt keegi teatrikülastajatest pole käinud. Miks siis mitte pakkuda sellest salapärasest pahelise kuulsusega paigast muusikalist ja mängulist versiooni, mille puhul  lugupeetud publikul pole mugavalt toolis istudes vaja karta mulisevasse katlasse viskamist.

Lugu iseenesest on lihtne ja ainult pisut üleloomulik: oma laulu ja lüüramänguga kõiki lummanud müütilisest Orpheusest on saanud viiuliprofessor, kes – ah! – kaotab oma naise Eurydike õnnetuse läbi ning läheb teda jumalatelt tagasi nõudma. Ainult et Offenbachil ta ei tee seda vabatahtlikult, sest tahab naisest hea meelega lahti saada ning ka tollel on kõrvalsuhe naabrimehega, kes osutub allilma valitsejaks Plutoks – seega sureb Eurydike ülimeelsasti, et tollega kaasa minna. Orpheust sunnib kangelaslikku retke ette võtma tegelane nimega Avalik Arvamus, kes jälgib nii müüdist kui moraalireeglitest kinnipidamist. Kuid enne allilma suundumist otsivad nad naist Jupiteri juurest, misläbi peajumal noorema venna vallutusest teada saab ning teda hoopis endale ihaldama hakkab. Ka Eurydikele pole positsioonikam jumal vastumeelt. Siiski juhtub nii, et ilma jäävad mõlemad ning naine jääb hoopis veinijumal Bacchuse juurde, mis ei paista teda samuti morjendavat. Nagu ka kedagi teist, sest kõlab aegumatult tujutõstev kankaan, mille saatel kõik tantsu vihuvad,
Avalik Arvamus teiste seas.

Kell 18:00 hakkame tagasi sõitma.

Reisi hind: 79 € (bussisõit koos teatripiletiga)

Kohad 2. – 7. rida

Reisikorraldaja: Est – Reisid  tel 55512921   estreisid@neti.ee     www.estreisid.ee/reisikalender

                                                 Looduse ja tajude reis Harjumaale 18.06.2026

Tartust väljasõit kell 8:00 Turu tn MCDonalds’i parklast.

SAULA SINIALLIKAD. See üks allikas olevat suur ja väga kuulus, nii et sealt kauge maa tagast inimesed tervisevett käia otsimas. Ohvrid olla mitmesugused, mis allikasse visatavat. Rahaohver olevat muidugi kõige suurem ja mõjuvam. Ka viljateri ja muid asju antavat ohvriks, sest ilma ohvriannita ei tohtivat sealt keegi vett viia.
    Pirita jõe kaldal asuvad looduslikult ilusad Saula Siniallikad. Saula Siniallikad on kaunimaid siniallikaid Eestis: kristallselge allikavesi, looklev Pirita jõgi, kõrgel kaldaveerul põline kuusemets. Saula Siniallikad asuvad vaid 10 min jalutuskäigu kaugusel Viikingite Külast. Neil allikail on aastatuhandeid olnud kuulsus, et selle vesi on tervendav. Et see vesi aga tervendav oleks, peab allika külastaja teadma ja täitma teatud tingimusi.
Mis koht on looduslikel pühapaikadel muistsete ja tänapäevaste eestlaste ja Põhjala rahvaste kultuuriloos ja maailmapildis? Kuidas käitub allikavaim looduse rüvetajatega?
Mismoodi tuleb looduse ja looduslike pühapaikadega käituda ja miks?
Mis lugusid vestab vanarahvas Saula Siniallikate kohta? Kuidas veerahvalt lahinguõnne paluti?
Neile küsimustele annab vastuse kohaliku giidiga matk Saula Siniallikatele.

Lõuna Viikingite Külas.

Sensitiivist geobioloog ja nõustaja KALJU PALDIS ootab meid oma maalilises Metsakuurortis, kus ta räägib, kuidas pendli abil kontrollima oma keha energiaid, määratleda auravälja ning ise üles leidma võimalikke haigusi, ka neid, mis pole veel füüsilises kehas puhkenud.

Lisaks kuuleme, kuidas mõõta ühe või teise toiduaine või vitamiini kasulikkust just sinu organismile ning kuidas just sinu kehale sobib üks või teine raviprotseduur. Kalju Paldis elas ise neli ja pool aastat füüsilise toiduta, hankides toitaineid peamiselt valgusenergiast ja veest. Mees pakatab energiast ja teotahtest – tulge ja veenduge ise! Vaatame Metsakuurortis ringi ja naudime rahu, vaikust ja ilusat loodust.

TUHALA NÕIAKAEV. Nõiakaevu juures, räägime nõialugusid ning jalutame Veetõusme allikate juurde. Veetõusme allikad on koht, kus Tuhala jõgi tuleb uuesti maa peale. Matk lõppeb Nõiakaevu parklas. Seda, kas ja kuna Nõiakaev üle ajab, teavad ainult nõiad. Me vaatame oluliselt rohkem, aga mida, jäägu see saladuseks.

Reisi hind  57.00

Hinnas sees:  bussisõit, teepealne reisisaatja teenus ja lõuna

Lisatasu eest tegevused kolmes külastatavas kohas, kohalike giidide juhendamisel 32€

Reisikorraldaja: OÜ Est -Reisid  tel 55512921  estreisid@neti.ee   www.estreisid.ee/reisikalender

Peningi mõisa külastus koos Indrek Hargla suvelavastuse, kriminaalse loo „Testamenditäitjad“ etendusega  05.07.26

Tartust väljasõit kell 12:00. Mõisaga tutvumine. Tuur kestab 1h. Mõisas on avatud kohvik.
 Renoveeritud  2’s temaatilises saalis  on üks pühendatud Georg Otsale ja teine IME sünnile.

 Elevust lisas Klassika Raadio saates kõlanud info, et perekond Aiki ja dr. Arvo Haug on Peningi mõisas asutanud Georg Otsa muuseumi! Uudis tundus utoopiline, eriti meie kultuurivaldkonnas toimuva kontekstis ning selliste ettevõtmiste tarbeks kõige olulisemat – see on raha! – silmas pidades.
    Ometi on Peningi mõisahoones, mida on suudetud jõudumööda järk-järgult renoveerida, sündinud ühe inimese suurelt mõtlemise tulem – Georg Otsa nimeline muuseum. Unistajaks on olnud kunagine Estonia koorilaulja Aiki Haug, kel oli õnne alustada oma lauljateed samas ajas erandliku, kordumatu isiksuse, looja, laulva muusiku Georg Otsaga ning jagada temaga toona veel kolm aastat lavalaudu. Kui Georg Otsa maine teekond lõppes, tärkas Aikis unistus jäädvustada kunagi tema tegemised muuseumina. Unistus on saanud teoks. Iseküsimus on aga väga valuline: milline on selle teostamise hind?
    Peningi mõisa avar teise korruse saal, mis võis olla omaaegsete omanike, mitme põlvkonna Krimmi tatarlaste päritoluga Baranoffide ballisaal, on nüüd täidetud piltide, raamatute, doku-mentide ja heliplaatide-albumitega, avades meie jaoks ühe osa Georg Otsa kunstnikuteest.
     Kuna perekond Haug on kangelaslikult oma idee ellu viinud üksnes omal jõul (Kultuurkapital toetas projekti 500 euroga!), siis võib loota, et tulevikus leidub sponsoreid, kes mõistavad, et mitte ainult omas ajas, vaid kogu meie muusikakultuuri areaalis väärib ka tulevaste põlvede jaoks au sees hoidmist Georg Otsa kui kunstniku mälestus.

Tänu perekond Haugile, kes on rajanud alusvundamendi seni olematule muuseumile!

Suvi on selleks loodud, et saaks teatrit nautida Peningi mõisas!  Algus kell 16:00. Etendus toimub mõisa saalis.

„Testamenditäitjad“ loo keskmes on dilemma seadusliku õigusemõistmise ja moraali vahel. Mida teha, kui usud, et su tädi läks teise ilma mõrva läbi, kuid kuna see toimus juba aasta eest, ei ole enam võimalik tõendeid esitada ja kurjategijat seadusesilma abil vahele võtta? Tuleb lahkunud tädi mälestusõhtuks tema Räganuki tallu siin Saaremaa üksildases külas kokku kutsuda kahtlusalused sugulased ja… üles seada omakohtu-lõks! Motiiv võib olla neil kõigil, sest saadav autasu – suur hunnik peidetud kuldmünte 1982. aastal Kaugatoma rannas karile sõitnud Kreeka kaubalaevalt – oli sellest teadjale kindlapeale ahvatlev.
   Etendus on vürtsitatud piisava huumoriga!

Autor: Indrek Hargla
Lavastaja: Kristjan Arunurm
Mängivad: Rainer Miller, Crisely Apri, Galina Tikerpuu (külalisena), Mare Pohla-Tiisler, Iiris Õunpuu, Vane Üksküla

Noortele (13+) ja täiskasvanutele.

Etendus kestab 2 tundi 15 minutit, ühe vaheajaga. 15 min peale etenduse lõppu on ärasõit.

Reisi hind: 59€

Hinna sees: bussisõit, teatripilet ja mõisatuur.

Reisikorraldaja: Est -Reisid OÜ     tel 55512921   estreisid@neti.ee    www.estreisid.ee/reisikalender

                                                    Suvised Harjumaa mõisad  08.07. 2026

Tartust väljasõit kell 8:00 Turu tn McDonalds’i parklast.

 Maardu mõisa (Maarthe) ajalugu ulatub 14. sajandisse. Barokkstiilis mõis on üks varasemaid ja väärtuslikumaid esinduslikult väljaehitatud mõisaansambleid Harjumaal. Mõisa peahoone on ehitatud 17. sajandi teises pooles, 19. sajandil laiendati peahoonet ja valmisid ka teised hooned. Kõige tuntum Maardu mõisa endisaegsetest omanikest on kindral Hermann Jensen von Bohn, kes oli 1739. aastal ilmunud esimese eestikeelse Piibli kirjastamise peamine rahastaja. H. J. von Bohnile on pühendatud mälestuskivi mõisa ees pargis ja tema portree koopia vääristab härrastemaja üht saali. Alates 1993. aastast on mõis kuulunud Eesti Pangale ja 2025.aastal müüdi mõis erakätesse.
Rannarahva muuseum asub põlises Pringi rannakülas Viimsis. Siin, hubases vanas koolimajas, kus muuseum on endale kodu leidnud, lastakse välja paista maa, mere ja inimese kohtumise harmoonial, siin hoitakse alles lihtsuse võlu. Siin, Viimsi poolsaarel on maa serv, kust inimene kaugemale enam kuiva jalaga ei saa ja tagasi ei taha. Rannarahva muuseumi näitused, haridus- ja elamusprogrammid ning sündmused keskenduvad Eestimaa rannarahva mitmetahulisele ajaloole ja kultuurile ning kaasaegse mere- ja randluskultuuri propageerimisele. Sekka tubli annus mõnusat tõrvalõhna, kalamehenalja ja meretarkust! Kaladest ja merest inspireeritud suveniirid, kingitused ja sisustusaksessuaarid on müügil muuseumipoes.
 Tänane Viimsi vabaõhumuuseum on tegelikkuses üle 150 aasta vana rannatalude kompleks maalilisel mererannal samas Pringi külas. Põhiosa vabaõhumuuseumist moodustab ajalooline Kingu rannatalu, mille vanimaks hooneks on 19. sajandi keskpaigas ehitatud rehielamu.  Siin on aastaringselt võimalik osa saada külaelanike igapäevastest tegemistest, talutöödest ning merelkäigust, puhkehetkedest ja külapidustustest, turupäevadest ja pühadekommetest. Temaati-lised programmid ja traditsioonilised sündmused viivad külastajaid aastaringselt põnevale rännakule kombineerides vanu kombeid ja traditsioone kaasaegse rannarahva elu-oluga.
Mererand ja ajalooline rannaküla miljöö pakuvad hunnituid vaateid ja meeldejäävaid hetki. Muuseumi rannalt avaneb kuulus “kilukarbivaade” Tallinnale. Lastele pakuvad lustimisrõõmu kiigeplats ja taluloomad.
Salapiirituse kelder
Spirdivedajad ja smugeldajad. Näitus salakaubavedajate põnevast maailmast. Salapiirituse vedaja – kas kangelane või kurjategija? 20. sajandi alguses levinud laiaulatuslik salapiiritusevedu on jätnud oma jälje Põhja-Eesti rannaküladesse ning saartele. Sellest jutustavad endisaegsed uhked villad ning peretraditsioonis elavad lood esiisade vägitegudest. Teiselt poolt tõi see kaasa inimohvreid ja riigile suure kaotuse maksmata maksude näol.
Tuletornide puiestee loomise idee taga on Rannamõisa laevaselts koostöös Rannarahva muuseumi ja Veeteede ametiga. Külastaja ees seisavad seitsme Eesti tuletorni väikesed koopiad. Valik tehti selle põhjal, mida oli võimalik teostada ja ka põnev vaadata. Lähtuti ka olemasolevast materjalist –  tuli vaadata, mida puu läbimõõt võimaldas.
Gross Sausti Mõis koosneb seitsmest hoonest ja suurest privaatsest territooriumist. Mõis on taastatud ajalooliste ürikute järgi ja seetõttu ka pälvinud mitmeid “Kauni Kodu” auhindu. Härrastemajas asuvad uhke vaatega Lühtrisaal kui ka Kamina-, Seminari-, Raamatukogu- ja Söögisaal ning Köök. Teisel korrusel leidub sviit, mida erilistel puhkudel välja renditakse. Mõisa peamaja interjööris on tänaseks säilinud trepivõre, osa tiibuksi, keraamilistest plaatidest põranda mosaiik, keldritrepid, kaminakaunistused ja mõningad muud detailid. Kaminasaali seinu aga ehivad Mart Sandri suurepärased kunstiteosed. 1180-ruutmeetrine Härrastemaja asub territooriumi keskel, vaatega võimsale Prantsuse Pargile ja kõrge hekiga ümbritsetud salapärasele Roosiaiale. Klassitsistlike sugemetega maja pool valmis juba 19. sajandi keskpaigas ning 20. sajandi alguses sai hoone kahekorruselise Art Nouveau stiilis juurdeehituse. Seal filmiti Mart Sanderi seriaal „Litsid“. Kindlasti tuleb ette telelinalt midagi tuttavlikku.

Reisi hind: 59€ bussisõit koos lõunabuffet’ga ja teepealsete pajatustega
Lisatasu eest külastused kohalike giididega
Reisikorraldaja: OÜ Est – Reisid tel 55512921 estreisid@neti.ee www.estreisid.ee/reisikalender

Suvelavastus „Vihmana ma sajan. Vendade Urbide lugu“  Palmse mõisas  17.juulil 2026

Tartust väljasõit kell 15:30 Turu tn McDonalds’i parklast. 

Palmsesse jõudes võite külastada härrastemaja (2025.a hinnad: pilet kohapealt ostes 10€/pensionär ja 12€/tavapilet). 1923. aastal jagati Palmse mõisa maad asundustaludeks ning mõisasüda oli kuni II maailmasōjani Kaitseliidu kasutada, sel ajal hävis 1830-ndatel aastatel ehitatud tiibhoone. Võsul tellisevabrik ja Oruveski Lauatööstus jäid pärast maareformi Pahlenite omandisse, kes need omakorda välja rentisid. Tellisevabrikus valmistati telliseid kuni 1933. aastani. Pärast II maailmasōda oli mõis suvelaagri paigaks pioneeridele. 1971. aastal asutati Lahemaa Rahvuspark ja peagi alustati ka mõisa korrastamist. Palmse oli esimene mōis Eestis, mis taastati koos kōigi mōisasüdamesse kuuluvate hoonetega, andes sel viisil hea ülevaate ühest Eestimaale läbi sajandite iseloomulikust mōisast. Restaureerimistööd toimusid aastail 1975 – 1985, nende käigus avastati ja taastati ka seinamaalingud. Ennistatud mõisamaja avas oma uksed 1986. aasta suvel.

* Mõisa park on avatud alates kella 17:30-st, etenduse alale pääseb alates kella 18:15-st.
* Kohapeal on avatud kohvikud ja toitlustuse ala (alates kell 17:30), kus saab tasuda nii sularahas kui kaardiga.

Muusikaline lavastus „Vihmana ma sajan“ jutustab Vendade Urbide seni rääkimata loo.
See on nii pisarateni naljakas, kui ka sügavalt dramaatiline ja kohati nii uskumatu, et reaalsus muutub absurdsuseks ja vastupidi.
Autor – Toomas Uibo
Lavastaja – Andres Puustusmaa
Kunstnik – Liina Keevallik
Muusikajuht – Rain Rämmal
Lummavalt ilusa muusika saatel tulevad lavale armastatud näitlejad – Hele Kõrve (Linnateater), Raivo E. Tamm, Jan Ehrenberg (Linnateater), Piret Kalda (Linnateater), Priit Volmer (RO Estonia), Andres Puustusmaa, René Soom (RO Estonia) jt.
       Vennad Urbid on Eesti kultuuriloo üks võimsamaid maamärke. Nii hästi kui Tarmo ja Toomas Urbi hääled ning tämbrid imelises muusikas kokku kõlasid, ei leidu meie muusikaajaloos vastet. Eestimaa jaoks murdelistel 80-ndatel aastatel, ei jätnud vendade laulud mitte kedagi külmaks. Paljudel, kes suvel õpilasmalevasse läksid või niisama lõkke ääres kitarri tinistasid, kumasid peas sellised Urbide viisid nagu „Imeline laas“, „Kuulaul“, „Moosi ja teed“, „Autoportree“ jt. Need on tähenduslikud lood paljude inimeste jaoks. Vendade tohutu populaarsus ei meeldinud aga võõrale võimule, sest nad esindasid kõike muud kui tüüpilist nõukogude noorust. Nii tuli taluda pidevat tagakiusamist, arreteerimisi ja vangistusi kuni tapmisähvardusteni välja. Tohutu menu eest tuli maksta meeletut lõivu oma isikliku elu ning vabaduse arvelt, aga sellest ei teadnud publik peaaegu et midagi.
      Muusikaline lavastus „Vihmana ma sajan“ jutustab Vendade Urbide seni rääkimata loo. See on nii pisarateni naljakas, kui ka sügavalt dramaatiline ja kohati nii uskumatu, et reaalsus muutub absurdsuseks ja vastupidi. Aga sellest kõigest tuli 80-ndatel vaikida. Inimeste vaikima sundimine võimude poolt on meie nooremale põlvkonnale arusaamatu, kuid seda olulisem on seda mäletada, ära tunda ja teha kõik selleks, et need ajad enam kunagi meile tagasi ei tuleks. Aga kas see õnnis vabadus ja oma riik on ikka täpselt selline, millest vennad 40 aastat tagasi unistasid?
2025. aasta suvelavastus „Vihmana ma sajan“ on omamoodi jätk Ott Kiluski ja Toomas Uibo poolt kirjutatud ülipopulaarsele muusikalisele lavastusele „Minul on vari“, mida käis Palmses aastatel 2022-2023 vaatamas üle 15 000 külastaja. Kohad 13 – 15 rida.   Kestus kell 19:00-22:00 (1 vaheaeg 45 min). 15 min peale etendust kojusõit.

Reisi hind: bussisõit koos teatripiletiga  1.reas  94€ (1 koht).
                                                                                14.-15. reas 85€ (24 kohta)

Hind kehtib kuni 28.veebruarini 2026 või seni, kuni kohti jätkub.

Reisikorraldaja: Est – Reisid  OÜ  tel 55512921 estreisid@neti.ee    www.estreisid.ee

                                      Muusikaline suvelavastus „BASKIN“  26.07.2026

Tartust väljasõit kell 17:00  Turu tn McDonalds’i parklast.

Enne etendust natuke vaba aega, kas nautida Kiidjärve ääres loodust või einestada.

Kell 19:00 etenduv muusikaline lavastus „Baskin“ on lugu Eesti estraadikuningast EINO BASKINIST, kes painutas kõiki ette antud piire. Baskin oli ainulaadne draamanäitleja, koomiku maski taha peitunud kirglik melanhoolik, kelle elulukku mahub kaks vanglakaristust, kolm abielu, lugematu hulk armukesi ja tuhandeid tunde estraadi- ja teatrilavadel Tallinnast Sahhalini saareni ja tagasi. Lisaks oma enda teatri asutamine ja elushoidmine läbi erinevate ajastute, riigikordade ja inimsuhete.

Lavastus viib vaataja kulisside taha pöördelisel ja vastuolulisel ajastul, kui rambivalguses särasid Eesti teatri legendid: Jüri Järveti kohmetusse tagasihoidlikkusse peidetud metsik vaim, Ita Everi peen täpsus nii elus kui laval, Georg Otsa laul, mis osutus ahistavast ajastust ja raudsest eesriidest võimsamaks ning muidugi Voldemar Panso, kelle elulistel näidetel põhinev teatriõpetus elab tänaseni. Need ja paljud teised suured isiksused on saanud tegelasteks meie loos, kellega Baskini tee ühel või teisel põhjusel ristub.

Eino Baskini elu oli nagu sõit Ameerika mägedel; jumaldamisest maha salgamiseni, pöörasest edust täieliku laostumiseni ja kirglikust armastusest haiglapalatini. Kuid just nagu kass, maandus Eino alati käppadele, rabeles end välja kõige lootusetumatest olukordadest ja seda kõike ainult ühel põhjusel – et kohtuda teiega, kallis publik!

See on helge ja nukker, kirglik ja huumorit täis lugu mehest, kes armastas teatrit, naisi ja huumorit ning elab publiku südames tänaseni.

Autorid: Ott Kilusk, Tarmo Kiviväli, Maarek Toompere, Marko Matvere

Lavastaja: Marko Matvere

Teksti autor: Ott Kilusk

Kunstnik: Karmo Mende

Koreograaf: Liisi Org

Osades: Mait Malmsten, Ester Kuntu, Sepo Seeman, Jan Uuspõld, Priit Strandberg, Birgit Sarrap, Peeter Oja, Kalle Sepp, Marianne Leibur, Mart Toome, Liina Tennosaar  jt.

Korraldajal on õigus teha muudatusi etenduse koosseisus.

 Etendus kestab 3 h koos vaheajaga. 15 min peale etenduse lõppu kojusõit.

Kohad   4 – 5 rida.

Hind: 85 eurot kuni 05.08.2025
             92 eurot

Hinnas sees: bussisõit ja etenduse pilet

Reisikorraldaja: Est – Reisid OÜ   tel 55512921   estreisid@neti.ee 

                                                                      Reisiprogrammid www.estreisid.ee/reisikalender